Lõppeval nädalal olid fookuses muuhulgas metsateemad. Reedel toimus keskkonnaministeeriumi pressikonverents, kus selgitati järgmise 10 aasta metsanduse arengukava suurt takerdumist. Kohal olid keskkonnaminister Rene Kokk, metsanduse arengukava protsessi eest vastutav eluslooduse asekantsler Marku Lamp, arengukava protsessi vahetult vedav metsaosakonna juhataja Kristel Järve ning Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.
Üllatuslikult oli pressikonverentsil kohal ka EKRE esimees, rahandusminister Martin Helme.
Rohkem tähelepanu äratas aga Maalehes ilmunud artikkel "Metsakaitsjate tagant paistavad Gazpromi huvid ja raha".
Artikkel, mis “õige meeleolu” loomiseks algas seriaali “Reetur” refereerimisega, väitis:
- Eesti loodukaitses liigub “kõvasti erakapitali”.
- “Looduskaitsjad” otsivad riigimetsas uusi vääriselupaiku (VEP) Nord Streami raha eest.
- Vääriselupaikade otsimist toetab fond Baltic Sea Conservation Foundation (BALTCF). “Fondi asutaja on ettevõte Nord Stream AG”.
- Nord Stream rahastab selle fondi kaudu projekte selleks, et pidurdada biomassi kasutuselevõttu ja seista fossiilsete kütuste huvide eest.
- Tegemist on julgeolekuohuga, mida jälgivat ka kaitsepolitsei (seda väidetakse väga kaudsete tõlgenduste järgi).
- Loosse on kaasatud endine kaitseväe ülemjuhataja Riho Terras, kes oma autoriteediga rõhutab: “Biomassi kasutamine kütusena on alternatiiv Vene gaasile, mis ilmselgelt ei ole Gazpromile meeltmööda.”
- See (vääriselupaikade otsimine) toovat Eestile suurt kahju. On “võimalik välja arvestada, kui suurt kahju Eesti majandusele iga looduskaitsesse paigutatud euro võiks tuua,” seisab artiklis. Viimastel andmetel on riigimetsast leitud 5000 hektarit uusi vääriselupaiku, kui kogu selle puidu oleks saanud maha raiuda, siis “saame majanduskahju suuruseks Eestile 3,9 miljonit eurot,” seisab artiklis.
- Artikli kokkuvõte: “Iga kaitse alla võetav hektar metsa toob Eestile konkreetset majanduslikku kahju. Kindlasti toob ta teistpidi ka kasu puutumatu looduse näol, kuid teadmata, kui suur see ikkagi on, jäävad meile üksnes miinused. Need miinused muutuvad paraku plussideks meile vaenulike poliitiliste ja majandusjõudude arvepidamises.”
Millega on artikli puhul tegu?
Tegemist on Eesti metsatööstusettevõtteid esindava Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe, ettevõtja Jaak Niguli poolt veetava räpase infooperatsiooniga, mille eesmärk on väga kaudsete seoste abil tehtud kaugeleulatuvate süüdistuste ja kahtluste abil diskrediteerida kõiki Eesti looduskaitsjaid.
Sama väidet on Nigul levitanud varemgi ning sellele on juba vastanud teiste seas Eestimaa Looduse Fond.
Mis on artiklis asjakohatu?
- Väide, justkui vääriselupaikade kaitse oleks Eesti-vaenulik ja Gazpromi huvides.
Vääriselupaigad on väike osa Eesti metsadest (1,3%), mis on juba Eesti Vabariigi seadusliku kaitse all. Tegemist on väikeste allesjäänud laigukestega, kus leidub kõige vanem, liigirikkam ning mitmekesisem elustik. Riigimetsas on nende arvelevõtmine ja kaitsmine kohustuslik. RMK ei tohi vastavalt oma FSC sertifikaadile müüa puitu, mis on pärit VEPidest.
Vääriselupaigaks saab metsatükk vaid juhul, kui selle tuvastavad riiklikult tunnustatud eksperdid ja fikseeritud metoodika ja indikaatorite alusel. Mitte keegi (isegi Gazprom mitte!) ei saa vääriselupaigaks kuulutada kohta, mis seda pole.
Vääriselupaikade kaitsmine on Eesti kohustus ja huvi, mitte mõne välisvaenlase huvi. Paralleelselt Eesti Loodueseuurijate Seltsiga tegeleb sellega igapäevaselt ka RMK ise. Miks ajab RMK Gazpromi asja, seda artiklis ei küsita.
Artikliga ja eriti pealkirjaga jäetakse mulje, justkui rahastaks Gazprom Eesti looduskaitsjaid ja metsaraie vastaseid liikumisi ulatuslikult. See ei vasta tõele.
Eesti Looduseuurijate Selts, mis veab projekti “Vääriselupaikade inventuur Eestis”, on üks väga paljudest Eesti keskkonnaühendustest. Tegemist on kõigest ühe keskkonnaühenduse ühe projektiga.
Eestis on väga aktiivsel tegutsevaid keskkonnakaitseühendusi mitukümmend. Neist poliitiliselt aktiivsemad on koondunud Eesti Keskkonnaühenduste Kotta, mis on ka üks metsanduse arengukava koostamise juhtkogu liikmeid. Eesti Looduseuurijate Selts sinna ei kuulu (ei EKOsse ega ka metsanduse juhtkokku).
Küll aga on pika ajalooga (Eesti vanim pidevalt tegutsenud teaduslik selts!) Eesti Looduseuurijate Selts Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsieerunud ühendus.
Sisuliselt väitis kõneksolev artikkel, et Eesti Teaduste Akadeemia tegutseb Vene huvides.
- Väide, et BALTCF on Gazpromi käepikendus fossiilsete kütuste kaitsel
BALTCF loodi 2014. aastal Saksa keskkonnaorganisatsioonide eestvedamisel fond, mis on osa Nord Streami gaasijuhtme keskkonnamõjude leevendamisest ning see suruti Nord Streamile peale eeltingimusena projekti edenemiseks. Fondi asutajateks on tuntud keskkonnaorganisatsioonid BUND Mecklenburg-Western Pomerania and Maailma Looduse Fondi (WWF) Saksamaa haru ning Nord Sreami Saksa allettevõte.
Fond asub Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal ja on juhitud samuti Saksamaalt, ning nii selle juhatuses kui ka nõukogus on selges ülekaalus hinnatud Saksa ja globaalsete keskkonnaorganisatsioonide (Saksamaa Loodukaitse Selts, Saksamaa WWF, BUND (Friends of The Earth Saksamaa haru)) ja Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa esindajad, lisaks ühele Nord Stream AG esindajale.
Peamine näitaja on aga fondi poolt toetatud projektide sisu, mis on avalik ja leitav siit.
Seal on hulgaliselt vee-elustiku, kalade, jõgikondade, rannaalade, linnuliikide ja reostustõrje alaseid projekte kogu Balti mere ümbruses, väga erinevates riikides. Mingit mustrit kasvõi kaudselt fossiilsete kütuste tarbimist toetada seal ei ole.
---
Need on mõned paljudest väidetest, millel pole alust ja mis on pigem osa avalikkuse mõjutamise kampaaniast, et juhtida tähelepanu kõrvale peamistelt põhjustelt, miks metsanduse arengukava on ummikusse jooksunud. Ja miks ka nelja hankega ei ole Eestist leitud veel töös olevale metsanduse arengukavale keskkonnamõju hindajat.
Loe lähemalt, vajutades allolevale punasele nupule:
| 
